1.Hamba tüüp
Kruvi keerme telge läbival lõigul nimetatakse keerme kuju profiiliks. Kahe külgneva hamba külgede vahelist nurka nimetatakse hambanurgaks. Tavaline niit on kolmnurkse kujuga ja hamba kuju nurk on 60 kraadi.
2. Läbimõõt
Peamine läbimõõt: viitab kujuteldava silindri või koonilise pinna läbimõõdule, mis langeb kokku kruvi väliskeere hari ja sisekeerme põhjaga. Väliskeerme suuremat läbimõõtu tähistab d ja sisekeerme suuremat läbimõõtu tähistab D.
Väiksem keerme läbimõõt: viitab kujuteldava silindri või koonilise pinna läbimõõdule, mis langeb kokku väliskeerme hambapõhjaga ja sisekeerme hambaharjaga. Väliskeerme väiksemat läbimõõtu tähistab d1 ja väliskeerme väiksemat läbimõõtu D1.
Sammu keerme läbimõõt: suurema läbimõõdu ja väiksema läbimõõdu vahel, kujutades ette silindrilist pinda (või koonuspinda), selle telglõikes on hamba laius ja soone laius algjoonel võrdsed, siis kujuteldava silindrilise pinna läbimõõt on nimetatakse sammu läbimõõduks.
3. Ridade arv
Keerme moodustavate spiraalide arvu nimetatakse keermete arvuks. Seal on üherealised ja mitmerealised niidid ning mitmerealised niidid jaotuvad ühtlaselt teljega risti olevas lõigus.
4. Pitch
Aksiaalset kaugust kahe kõrvuti asetseva hamba vahel, mis vastavad kahele punktile keskläbimõõdu joonel, nimetatakse sammuks. Samal spiraalil nimetatakse pliiks kahe kõrvuti asetseva hamba vahelist telgkaugust, mis vastavad kahele punktile keskläbimõõdu joonel. Seos ridade arvu n, kõrguse P ja juhtlõnga S vahel on: S=n·P
5.Pööramine
Mööda telge vaadatuna nimetatakse päripäeva pöörlevat niiti parempoolseks ja vastupäeva pöörlevaks keermeks vasakpoolseks.
Keerme profiili, läbimõõtu, sammu, joonte arvu ja pöörlemissuunda nimetatakse keerme viieks põhielemendiks. Kokku saab kruvida ainult sama viie elemendiga sise- ja väliskeere.
